Alati on. Ettevõtlus on näoga töötaja poole viisil, nagu ta pole kunagi taasiseseisvumise järel olnud. Palgad tõusevad, ehkki majandus ei kasva, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Nüüd lähebki aga nukraks. Üksikud ettevõtted teevad ilma ja nopivad (välis)turgudelt vilju, kuid tervikuna on Eesti majandus mitmendat aastat letargilises unes. Viis aastat tagasi räägitud jutt võimalikust „kadunud kümnendist“ tundub äkki jahmatavalt lähedane, kuigi lõpp seevastu üha kaugem.
Jah, me võime vaikselt mõelda, kui palju majandusvaikusesse Excelis annab Ericsson või näiteks mõni transiidifirma, kuid tõsi on, et kraanasid on näha peaasjalikult vaid Tallinna reisisadama ümbruses. Aitäh nendegi eest.
Äsja valisime toimetusega Aasta Ärimeest 2015 ja ma ei liialda, nii väikest valikut pole olnud eales, kõigi nende aastate jooksul, mida mina mäletan. Seda on pea paarkümmend aastat. Aitäh kõigile neile vähestele Eesti ettevõtjatele, kes investeerivad ja midagi uut loovad. Välisinvestoritest polegi eriti enam põhjust rääkida.
Riik, kokkuhoidmise meister
Nende ridade ajal vaidleb keskvalitsus raviasutustega kulude kokkuhoiu teemal, tõestades taas, et Eesti on maailmameister kulude kokkuhoius, mitte kasvamise loomises. Ülimalt ilmekas, et ettevõtlusministri eestvedamisel läheb kohe-kohe riiklike üürimajade ehitamiseks, sest „turgu reguleerib erasektor, mis ei suuda alati pakkuda kvaliteeti“. Äsja on superministeeriumi ehitamiseks Tallinnas korras büroohoone maha lammutatud (teeme, mis tahame) ja teise käega kümneid miljoneid Sloveenia lennufirma lennukitega Tallinnast väljuva lennuliikluse toetamiseks eraldatud.
Reitingupoliitika ruulib, majanduskasvu kiirendavad reformid nagu näiteks riigifirmade börsile viimine võib sellele ja üldse enda mõjuvõimu suurusele ohtlik olla. Suur muutus seegi, et kapo nüüdsest riigifirmade juhid valib. Vabandust, kinnitab. Käib mingi lõputu kamm Juhan Partsu uue töökoha, juba vastu võetud kooseluseaduse ja sajakonna põgenikupere Eestisse saabumise üle. Päriselt. Nagu Donald Trumpi vaim hõljuks õhus. „Make Estonia Great Again!“.
Mismoodi seda lisaväärtust siis tekitada?
Ma mõtlen, et kõige parem, kui meie ja me kõigi kolleegid, kellest väga paljud on terve aasta reede õhtuti ka pärast viit tööl olnud, teeme edasi oma tööd kõige parema äranägemise järgi. Efektiivsus on viidud tasemeni, kus sõna otseses mõttes iga okas loeb.
Ma usun vabasse turumajandusse ja sellesse, et ettevõtlus teebki kõige paremad valikud ka riigi tarvis. Küll ühel hetkel saabub aeg, mil ka keskvõimu jaoks on taas au sees majanduskasvu kiirendavad reformid ja otsused. Me ju teame, mida tuleks ka riigi tasandil teha. Oma töös me teeme seda niigi.
Aga seni puhakem veidi. Aasta lõpp, oleme selle kõik ära teeninud.
Seotud lood
Riiklikud üürimajad on hullem kui pruudile tema enda rahaga kosja minna, kirjutab Center Kinnisvara tegevjuht Christian Ayrer.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.